Me käisime 26.novembril Vargamäel. Läksime kohe hommikul. Kui me Vargamäele jõudsime, juhatati meid kohe lauta. Laudas me pidime ennast ära maskeerima. Mina panin musta kasuka, pruunikas-valge salli ja musta seeliku. Siis pidime nende riietega mängima hakkama. Mängud olid lahedad, aga ma teadsin peaaegu kõiki mänge. Siis hakkasime mõistatusi küsima. Mõistatused olid paberi peale kirjutatud ja sealt tõmbasime loosiga mõistatuse, mida teiste käest küsisime.  Kes mõistatuse õigesti ära arvas, sai ise küsida. Mina vastasin ka ühe mõistatuse õigesti. Lahe oli küsida. Mõistatused küsitud, läksime teise ruumi maske tegema. Pidime endale paberi valima. Mina sain roosa paberi. Tegin maski jänese šablooni järgi. Kui kõigil sai mask valmis, läksime jälle mängima.
Siis andis Aune Rasmusele laulusõnad, mida ta pidi laulma ja meie kordasime järgi. Teist laulu laulis Ade ja meie kordasime järgi. Selliseid laule nimetatakse regilauludeks.
Siis saadeti õpetajad taresse. Meie arvasime, et õpetajad lähevadki minema ja jätavad meid Vargamäele. Kõik olid rõõmsad, sest siis ei oleks me pidanud tundidesse minema. Aga meie hakkasime hoopis valmistuma, et minna marti ja katri jooksma. Maria, Marili ja mina pidime mõistatusi küsima. Osad võtsid pillid ja ülejäänud said tatart. Mina võtsin tatart. Siis hakkasime jooksma õpetajate juurde. Nad lasid meid sisse, laulsime neile laule, mängisime ka pille ja küsisime mõistatusi. Soovisime neile õnne ja viskasime igale poole tatart. Siis anti meile sooja teed ja präänikut.
See päev oli väga tore. Selliseid päevi võiks veel tulla.


Merilin Peterson